KEELATUD KIRJANUDSE MuUseum
Meist
MEIE LUGU
Mõned sõnad meist
Keelatud kirjanduse muuseum kogub ja säilitab keelatud, põletatud ja tsenseeritud raamatuid kogu maailmast. Me jutustame tsensuuri kogenud kirjanike lugusid ning võimaldame avalikkusel nende raamatuid ise vaadata ja lugeda. Meie muuseum on poliitiliselt võimalikult erapooletu ning me ei mõista hukka või kiida heaks meie kollektsioonis olevate raamatute sisu ega nende autoreid. Selle asemel anname külastajatele oskused neid ise hinnata, toetades kriitilist mõtlemist ning julgustades neid suhestuma ka raamatutega, mis võivad neid solvata.
Avasime muuseumi 2020. aasta detsembris ning tänaseks on meie kollektsioonis üle 350 raamatu, mis esindavad rohkem kui 100 erinevat riiki. Leiate muuseumist antiiktekste, kirjandusklassikat, tänapäevaseid tippteoseid ning vähetuntud raamatuid. Ainuke asi, mis neid ühendab, on kokkupuude tsensuuriga. Teoseid kokku kogudes mõistame, et kirjanduslik tsensuur on pikaajaline probleem ning vajab hoolikat kaalumist ja jätkusuutlikke lahendusi.
missiOon
Meie eesmärk on arendada oskusi.
Kui külastajad muuseumisse sisenevad, teavad nad tihti tsensuurist üsna vähe. Meie eesmärk on juhatada inimesi läbi raamatute keelamise ajaloo, nii et muuseumist lahkudes on neil laiapõhjalisem arusaamine antud teemast ning nad on valmis arutlema paremini informeeritud positsioonilt. See on meie sotsiaalne mõju ning me viime seda ellu oma ekspositsiooni, taskuhäälingu, sotsiaalmeediakanalite, grupiekskursioonide ning muuseumis toimuvate ettekannete kaudu.
visioOn
Me unistame kõrgemast avaliku arutelu tasemest tsensuuri teemadel.
Me usume, et vihastumine ning vaenu üles kütmine üksikute tsensuurijuhtumite ümber ei ole tervislik viis avaliku arutelu algatamiseks. Haridus on pikaajaline protsess, kuid see on siiski kõige efektiivsem viis ehitamaks säilenõtket ühiskonda, mis suudab keerulistest juhtumitest viisakalt rääkida, iseenda arvamusi ümber hinnata ning neid selgelt väljendada. Hea arusaam tsensuuri ajaloost võimaldab meil pidada sisukaid vestlusi keerulistel teemadel, nagu vihakõne, väljendusvabadus, propaganda, koolide jaoks sobilik kirjandus ning muud “hallid alad”.